Minu maalid sünnivad vaiksest sisetundest — sellest õrnast hetkest, kus miski minu sees ütleb, et just see värv, see liikumine või see teema tahab lõuendile tulla. Ma ei planeeri kõike ette. Ma ei suru värve raamidesse. Ma lasen neil end ise leida.

Sageli algab kõik ühest tundest: rahust, igatsusest, rõõmust või mõnest sõnatust mälestusest. Siis võtan pintslid ja luban endal lihtsalt olla — ilma ootusteta, ilma hinnanguteta. Värvid hakkavad ise rääkima. Lõuend hakkab ise juhatama.

Ma usun, et iga maal kannab endas killukest sellest hetkest, mil ta sündis — seda vaikset sisemist kutset, mis ütles: “Nüüd. Just praegu. Just nii.”

Nii sünnibki minu kunst: südame järgi, sisetunde järgi, värvide järgi, mis tahavad tulla.