Kristel Silmann1

Minust

Olen naine oma parimates eluaastates. Ma ei ole kunagi varem kunstiga sellisel viisil tegelenud nagu praegu. Kunst leidis mind ise umbes kolm aastat tagasi, ajal mil mu elus oli keeruline periood. Just siis hakkas mind tasakesi kõnetama üks sisemine hääl, mis kordas üha uuesti: osta endale värvid ja pintslid.

See tundus mulle alguses täiesti arusaamatu – olin kunstist sama kaugel kui maa kuust. Ometi ei andnud see sisemine kutse järele. See tuli tagasi ikka ja jälle, kuni lõpuks otsustasin, et olgu pealegi. Ostsin värvid, pintslid ja lõuendid ning hüppasin tundmatusse.

Nüüd, kolm aastat hiljem, saan öelda, et see oli üks õigemaid otsuseid mu elus. Maalimine on minu jaoks saanud millekski eriliseks – tegevuseks, kus aeg ja ruum kaovad. Maalides olen justkui teises maailmas, kohas, kus kõik on vaikne, puhas ja päriselt minu oma.